Vaade Vabaduse platsile, 1926. Foto: Erakogu


 
Vabariigi aastapäeva paraad Peetri platsil, 24. veebruar 1920.
Foto: Eesti Sõjamuuseum
 

Sõjamuuseumi
Filmipäevik” esitleb –
Vabaduse väljak vabaks.

Koostöös ettevõttega Ad Oculos Film jõuab Eesti Sõjamuuseumis 9. veebruaril kell 16.00 huvilisteni Tallinna peaväljakust valminud dokumentaalfilm „Vabaduse väljak vabaks” (2009). Linateos annab ülevaate Vabaduse väljaku ajaloost läbi aastakümnete, peatudes riigi esindusväljakut vorimnud huvitavamatel sündmustel. Filmi juhatab sisse arhitektuuriajaloolane Mait Väljas, kes räägib Vabaduse väljaku ideest, kujunemisest ning ajaloost.

Vaatajate ette jõuavad jäädvustused kunagisest Heinaturust Harju väravate ees, millest 1910. aastal sai koos tsaar Peeter I monumendiga Peetri plats. 24. veebruaril 1919. aastal sai siit alguse Eesti Kaitseväe paraadide ajalugu. Eesti Vabariigi esimesele sünnipäevale pühendatud paraade peeti mitmes Eesti linnas, kuid nendest tähtsaim oli paraad toonasel Peetri platsil, millest võttis osa ka pea- ja sõjaminister Konstantin Päts. 1922. aastal võeti Peetri ausammas maha ning Tallinn sai endale Vabaduse platsi. Esimesed filmikaadrid sellest pärinevad 1922. aasta 24. veebruarist, kui Vabaduse platsil annetati sõjakangelastele Vabadusriste.

Vabaduse plats kujunes 1920. ja 1930. aastatel linnarahvale oluliseks avaliku ruumi osaks, kus korraldati mitmesuguseid üritusi ning tähistati riigi tähtpäevi ja rahvuslikke pühi.1930. aastatel nimetati Vabaduse plats ümber Vabaduse väljakuks ning sellest perioodist pärinevad veel tänapäevalgi väljakut ääristavad ehitised nagu Kunstihoone ja hotell Palace.

Pärast Eesti okupeerimist marssisid üle Vabaduse väljaku mitme armee sõdurid, paraadide korraldamine jätkus ka peale II maailmasõda. Siis sammus jube uue nimega Võidu väljakul Nõukogude armee ja kohustuslikud töörahva demonstratsioonid 1. mail ja 7. novembril. Peale taasiseseisvumist sai väljak tagasi oma endise nime ja taas kerkis esile 1920. alguse saanud Vabadussõja võidusamba püstitamise idee.

Režissöör Peeter Brambat on dokumentaalfilmis „Vabaduse väljak vabaks” on koostanud omamoodi mosaiigi, milles põimuvad Vabaduse väljaku minevik ja olevik, arhitektuuri ja avaliku linnaruumi planeerimise ajalugu ning väljaku uuendamisega seotud spetsialistide (arheoloogide, arhitektide, poliitikute, muinsuskaitsjate ja skulptorite) nägemused.

Sissepääs filmiõhtule on tasuta.

Kohtade arv on piiratud. Sellepärast palume oma osavõtust eelnevalt teatada e-posti aadressil: film@esm.ee või telefonil: 55 656 354

 
 
 
  Mõisa tee 1, 74001 Viimsi. K-L 11-18. +372 621 7410 info@esm.ee www.esm.ee Kuidas tulla?  
 
Kui teate kedagi, kes infokirja ei saa, aga peaks saama, andke teada – infokiri@esm.ee
.
Samale aadressile teatage palun, kui soovite end infokirja saajate seast eemaldada.